Hetkeks olen juba mitmeid aastaid tegelenud rulluisutamisega tervisespordi tasemel ja iga talv tunnen puudust jääuiskudest. See talv tegin otsuse ära ja ostsin uisud. Nii rulluisutamisel kui tava uisutamise juures meeldib mulle see rahulik ja sujuvalt liuglev liikumine. Nii vähe on vaja, et edasi liikuda. Enda uisud on mul praeguseks hetkeks olnud 13 - 14 päeva ja areng uisutamises on olnud üsnagi üllatav. Harjunud rulluiskudega ainult edaspidi sõitma ja pidurdama tagumise kannapduriga, siis uisutamisel on asi keerulisem. Kogu see pidurdamine, ristsammud, tagurpidi liikumine on harjumatu ja esimesi nädalaid proovides tasakaalust välja viiv. Kohati võib mind kirjeldada kui "mats ja maaühendus" mis rulluisutamisel õnneks veel juhtunud pole. Iseenesest ka rulluisutamisel kasutatakse ristsammu ja tagurpidi liikumist, aga ise pole neid akrobaatilisi harjutusi asfaldi peal veel proovima kippunud.
Praeguseks hetkeks juba nädal tagasi oli õhtu nagu ikka ja taas oli kord uisutamise käes. Enda boksist väljudes avastasin, et midagi jäi maha vist olid kindad aga kindel pole enam. Tuppa tagasi minnes tuli mõte, et võiks see kord ka fotoka endaga ühes võtta, et jääks väike mälestus ka esimesest uisuhooajast, sest varasemalt olin vist 2 või 3 korda ainult uisutanud millest ainult 1 kord oli normaalsete uiskudega mis olid ka parajad. Esimesi tiire uisuplatsil tehes oli inimesi peale minu veel umbes 5 - 6. Peagi hakkasid aga inimesed lahkuma, ilmselt oli põhjuseks ka uisulaenutuse sulgemine. Jääle jäi peale minu ja Triinu veel üks naisterahvas, kes uisutas minust ja Triinust muidugi palju paremini (muidugi kes ei uisutaks). Peagi hakkas Triinul uisk jala peale ja otsustas natuke pilte teha, kugi ma pole just väga fotogeeniline aga vahest tuleb lasta ka endast pilti teha. Kui Triin oli välgusähvatuse saatel esimesed pildid suutnud mälukaardile salvestada, tuli jääl uisutav naine minu juurde ja küsis isegi natuke üllatuseks minule "Ega ma pilti ära ei riku" või midagi sarnast, ega ma ka seda enam väga hästi ei mäleta, üsnagi haugi mälu mul ikkagi. Ma muidugi vastasin, et üldsegi mitte, võite väga julgelt edasi uisutada, endal käis muidugi peast läbi, loodetavasti tal midagi selle vastu pole, et Triin pildistab. Peagi soovis naine kelle nime ma tol hetkel veel ei teadnud ka minuga koos mõne pildi teha. Ega mul midagi selle vastu ka polnud kui mõni naine minuga koos pilti soovib teha. Ilusate inimestega on alati hea koos pildil olla. Edaspidi hakkas ta mind natuke õpetama kuidas tagurpidi uisutada ja erinevaid pöördeid teha (aitäh muidugi selle eest, sest sellest oli abi küll). Proovisime ka koos pääsukest teha ja pildile saada aga esimene kord oli tegu rohkem lennukatastroofiga, muidugi mina olin süüdi, ja teistel kordadel ma olin lihtsalt pääsukese asemel alla lastud varese moodi. Tavalise tunnikese asemel venis õhtu kahe tunniseks, mille üle muidugi ei saa kurta, sest vähemalt minul ja ma loodan ka teistel oli lõbus ja hea olla. Muidugi vahepeal puhkasime ka sellest trikitamisest ja poosetamisest ning tutvustasime üksteist. Uisutava naise nimi oli Marge. Veelkord tänan uisukoolituse eest.
F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/250 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 63 mm. Max aperture: 4.75
F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/250 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 80 mm. Max aperture: 4.875
F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/250 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 63 mm. Max aperture: 4.75
F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/250 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 50 mm. Max aperture: 4.625
F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/250 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 50 mm. Max aperture: 4.625
F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/250 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 50 mm. Max aperture: 4.625
