Juba mitmendat nädalat oli plaanis metsast oma kuusk ühika tuppa tuua. 9.detsembri hommikul Triinult küsides kas läheme metsa kuuske otsima sain vastuseks, et lähme õhtu poole. Ega ma midagi vastu ka ei hakanud ütlema vaid leppisin olukorraga. Õhtul kella 8 - poole 9 paiku ei jäänud enam muud üle kui seadsime sammud metsa poole. Õues oli juba pikemat aega pime ja mõnus talve ilm. Metsaserva jõudes oli metsas näha pilkane pimedus. Muidugi ega meil taskulampi ka ei olnud. Natuke metsas kõndides hakkasid silmad juba harjuma pimedusega ja silmad suutis juba isegi midagi seletada. Metsa all oli mõnikümne sentimeetrine lumi ja mõnes kohas vajusin isegi põlveni kuskile auku. Erinevaid kuuski vaadates tekkis juba tunne, et peab ikka järgmine päev valges tagasi tulema. Mõtlesin käia veel viimases kohas vaatamas ja sobiv kuusk oligi leitud (vähemalt pimedas tundus sobiv kuusk).
Tagasi ühikasse jõudes oli meel rõõmus ja isegi ei kahetsenud, et sai pimedas mindud, sest muidu olekski kuuse toomine liiga tavaline olnud. Järgmiseks ülesandeks oli kuusejala meisterdamine. Kuuse jalaks oli vaja klaaspurki ja eelmise aasta tõenäosuse tunni konspekt (mis polnud tegelikult isegi minu oma). Edaspidi tuli leiutada kuusele ehted mis oli lausa mitme päeva nuputamine. Kuuse panime tüdrukute tuppa ja peamisteks eheteks saidki tüdrukute kõrvarõngad ja muud ehted. Enda panuse ehtimisel andsin punase saalihoki palliga.
No comments:
Post a Comment