Jääretk Tondisaarele

Kolmandal märtsil toimus taaskord Looduse Omnibussi korraldatud retk. Retke sihtkohaks oli seekord Võrtsjärvel asuv Tondisaar. Minu jaoks oli see esimene kord osaleda mõnel Looduse Omnibussi korraldataval üritusel/tegevusel. Looduse Omnibussiga on mul alati olnud mõte osaleda nende üritusel aga kunagi pole see teoks saanud. Ilmselt on põhjuseks olnud minu oma laiskus uurida erinevate matkade ja retkede kohta. Nüüdseks on ka see linnuke endale kirja saadud ja plaanis on ka tulevikus osa võtta.
Tondisaarest kuulsin mina esimest korda ning see ka põhjuseks miks ma uurisin internetist infot selle saare kohta . Nüüd siis väike tutvustus mis on võetud Vikipeediast. Tondisaar (ka Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, Roosisaar) on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõunasuunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril. Tondisaar on tõenäoliselt viimase jääaja moodustis – aluspõhjaline jäänukvorm, mis on aja jooksul erosiooni mõjul väiksemaks kulunud. Saarel ja saare ümber leidub palju kive, mis ohustavad paadisõitjaid, parim randumispaik asub kirdes. Saare pindala on alla poole hektari ning see ulatub vaid mõne meetri üle järvepinna. Saarel kasvab üks kuusk, üks seedermänd, kaski, pärnasid, lepavõsa ja kibuvitsapõõsaid, laugeid kaldaid katab ja ümbritseb roostik. Saarele on rajatud ka lõkkeplats ja mõned varjualused külastajatele. Tondisaarel pesitsevad jõgitiirud, naeru-, kala- ja hõbekajakas ning tuttvart. Pesitsemas on nähtud ka sinikael- ja luitsnokk-parti, jääkosklat, rägaparti ja tuttpütti. Tondisaar on ainuke sisemaal asuv koht, kus alates 1990. aastate keskpaigast pesitsevad kormoranid. 2004. aasta aprillis loendati puude otsas 25 kormoranipesa, millest osa võisid olla maha jäetud. 20. sajandi keskpaigas töötas Tondisaarel mõnda aega kohalik majakas, selle raudsõrestiktorn on säilinud (2009).
Facebooki info järgi pidi buss väljuma kell 9 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest aga ajalehes oli, et buss väljub kell 10. Minu olin ilusasti kell 9 kohal ning lisaks veel 5-6 inimest ootamas lumises talveilmas bussi. Kell 9 sõitis buss maja ette ja istusime kõik retke oodates bussis. Peagi teatati, et varuks on ka väike üllatus, milleks oligi bussi väljumine hoopis kell 10. Kõiki kohal olijaid kutsuti Keskkonnahariduse keskusesesse kus pakuti sooja teed, kohvi, küpsiseid ja komme ning tutvustati millega Keskonnahariduse Keskus üldse tegeleb.

Võrtsjärve äärde jõudes oli ilm veel üsnagi rahulik, kuid tuul hakkas tõusma ja lumesadu tihenema. Tondisaarele minek oli üsnagi lihtne ja mitte väga aega nõudev. Tagasi tulek aga oli juba kõvasti karmim, sest tuul ja lumesaju tihedus olid tõusnud ning karge talvine tuul puhus otse vastu. Õnneks olin end selleks ette valmistanud, sest ilmateade lubas juba mitu päeva enne, et lubatakse tuisku. Ainukeseks muret tekitavaks asjaoluks oli kaamera vastupidavus tuisus. Kaamera pidas aga ilusasti vastu ning piltegi sai omajagu tehtud. Saarelt tagasi jõudes ootas ees soe supp mis peale retkel tekkinud tühja kõhtu täitis väga hästi ning kogu keha muutus väga soojaks.

Edasi liikusime Võrtsjärve külastuskeskusesse, kus sai soetada erinevat nodi, vaadata ilusaid loodusfotosid ning tutvuda erinevate Võrtsjärve turismi ja vabaaja veetmise võimalustega.

Viimaseks peatuspaigaks enne Tartut oli kalepurjekate ehituspaik. Tutvustati ehituskäiku ning näidati hetkel pooleli olevat purjekat. Ruumis kus purjekat tehakse oli mõnus tõrva lõhn mis jäi ka riietele väga hästi külge. Kahjuks oli piltide tegemine minul oleva varustusega üsnagi raskendatud. Koju tagasi jõudes oli väga mõnus surin kogu kehas ning jällegi tekkis tunne, et sai tehtud midagi südamelähedast. Küllaltki karm ilm oli minu meelest täiesti sobilik, sest retk oli kohe natuke erilisem, tavaliselt väga sellise ilmaga matkama ei kipu, pigem istun toas vaatan õue ja joon kuuma teed ning mõtlen, et siin toas on ikka mõnikord täitsa mõnus.

Loo lõpetuseks tänaksin Piiat, kes oli nõus küllaltki rasketes ilmaoludes kaasa tulema ja seltskonda pakkuma.

 F-stop: f/4. Exposure time: 1/160 sec. ISO speed: ISO-1600. Focal lenght: 24 mm. Max aperture: 3.875

F-stop: f/5.6. Exposure time: 1/50 sec. ISO speed: ISO-1000. Focal lenght: 28 mm. Max aperture: 4

 F-stop: f/7.1. Exposure time: 1/1600 sec. ISO speed: ISO-320. Focal lenght: 28 mm. Max aperture: 4

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/800 sec. ISO speed: ISO-320. Focal lenght: 18 mm. Max aperture: 3.625

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/1600 sec. ISO speed: ISO-320. Focal lenght: 18 mm. Max aperture: 3.625

F-stop: f/8. Exposure time: 1/800 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 250 mm. Max aperture: 5.25

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/640 sec. ISO speed: ISO-100. Focal lenght: 80 mm. Max aperture: 4.875

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/400 sec. ISO speed: ISO-100. Focal lenght: 250 mm. Max aperture: 5.25

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/640 sec. ISO speed: ISO-100. Focal lenght: 18 mm. Max aperture: 3.625

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/125 sec. ISO speed: ISO-100. Focal lenght: 18 mm. Max aperture: 3.625

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/400 sec. ISO speed: ISO-100. Focal lenght: 18 mm. Max aperture: 3.625

F-stop: f/8. Exposure time: 1/125 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 35 mm. Max aperture: 4.25

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/640 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 18 mm. Max aperture: 3.625

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/640 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 147 mm. Max aperture: 5.25

 F-stop: f/8. Exposure time: 1/1000 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 120 mm. Max aperture: 5.125

 F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/800 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 80 mm. Max aperture: 4.875

 F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/500 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 250 mm. Max aperture: 5.25

F-stop: f/6.3. Exposure time: 1/800 sec. ISO speed: ISO-200. Focal lenght: 63 mm. Max aperture: 4.75