Hommikul kell 11 ärgates oli mõnus ootuse tunne sees. Tegin kindlaks parima maršuudi sadamasse. Raini ja Heleniga pidin alguses pool 3 Norde Centrumi juures kokku saama aga sinna poole sõites sattusin nendega kokku juba linnahalli juures. Sadamasse jõudes nägin Hiiumaa matkaklubi MUKU liikmeid kes samuti suundusid ratastega Ahvenamaale.
2. päev ~40 km
Kell 4 öösel oli äratus, et end valmis seada ja Mariehamnis maha minna. Natuke aega veetsime lihtsalt jalgratastega sõites. Tee äärest leidsin oma selle aasta esimese metsmaasika. Peatuspaigaks valisime Lilla Holmeni ranna, kus oli päikesepaistelise ilmaga mõnus soe olla. Nii mõnigi inimene tuli juttu vestma, kuid alati alustasid nad rääkimist rootsi keeles. Edaspidi liikusime natuke kesklinnas ringi ja käisime infopunktis. Rainil oli suur soov näha vana purjelaeva Pommern. Pommernile peale küll ei läinud aga kaugelt imetlesin küll. Taaskord veetsime mõningad tunnid paadisillal. Ööbimis kohaks valisime Mariehamni lähedal asuva koha nimega Möckelö. Istudes mere ääreskivi peal võis näha umbes 40 cm kalu lupsu löömas. Kahjuks püüda neid neid kalu ei saanud, sest liiga mudane oli. Õhul veel rattaga sõites ajasin silenastiku alla. Mõned meetrid edasi jäin seisma ja haarasin oma kaamera ja statiivi. Minu üllatuseks ei kavatsenudki nastik minekut teha. Vaikselt pilte tehes liikusin aina lähemale ja lähemale kuni objektiivi ots oli umbes 30 cm nastikust. Tema aga ainult poseeris ja ei näidanudki põgenemis ega ründamis märke. Avastasin enda pealt ka selle aasta esimese puugi
3. päev ~80 km
Alustasime sõitu umbes kella 1-2 vahel Eckerö poole. hommikul mere ääres istudes leidsin keha pealt üsnagi palju puuke. Päeva peale tuli kokku 14 puuki. Raini ja Helen vaatasid mind selle peale kui mingit imeliku ja vaatasid ka enda keha üle. Käisime ära oma esimeses muuseumis. Shelli kütusejaama muuseumiviiteks oli vana roostes mootorratas, mis sobis tähisena ideaalselt. Tanklas ja selle ümbruses olid mõningad küllaltki vanad auto. Järgnevaks peatuspaigaks oli Kungsö rand kus mõtlesiime kas minna ujuma või mitte ning lõpuks otsustasime, et ikkagi ei lähe. Vesi oli rannas uskumatult soe. Jätkasime oma sõitu Eckerö poole Mingil ajal avastasin, et teised olid korraks seisma jäänud ja vahemaa nendega oli küllaltki pikaks kasvanud. See andis mulle võimaluse tee ääres metsmaasikaid süüa, mis olid mõnusalt suured ja punased. Frebbenby poe juures istudes oli näha, et teistele on hakkanud väsimus tulema. Enam ei viitsitud erinevaid teid avastada. Eckerö paistis kaardi pealt vaadates üsnagi suur koht aga kohale jõudes oli seal peamiselt ainult tasulised kämpingud. Eckerös käisid Raini ja Helen ujumas, mina aga jätsin selle vahele, sest vesi oli vastikult külm. Ööbimis kohaks vaatasime mere äärse koha mis asus 8 km kaugusel Espholmi lähedal asuvast sadamast. Sõit oli minu jaoks veel küllaltki kerge aga Helen oli juba väga väsinud ning soov kohale jõuda oli suur. Ööbimis koha otsimine võttis natuke üle tunni aja. Telkimis kohas oli liivane ja pikalt madal mere põhi. Vesi oli ka üle 20 kraadi soe.
4. päev ~50 km
Hommik algas 8 km sõiduga ning jätkus poole tunnise praami sõiduga Finnö lähedale. Päeva eesmärgiks oli jõuda Godby ümbrusesse. Teekond oli umbes 40 km. Vaatamisväärsusi tee peale üldiselt ei jäänud. Godbys käisime vaatetorni otsas ja maitsesime kohalikku forelli. Vaade tornist ümbrusele oli küllaltki hea ning huvitav oli vaadata kust poolt tulime ja kuhu on plaan suunduda. Matka seltskond oli juba väga väsinud ja tõusudest mindi ratas käe kõrval üles. Vårdösse minekust otsustasid teised loobuda kuid endal oli ikkagi soov minna.
5. päev ~100 km
Hommikul ärkasin juba üsnagi varakult umbes kaheksa paiku, et varakult liikuma hakata ja normaalsel ajal ka telkimis kohta jõuda. Ees oli ootamas minule kaua oodatud Vårdö. Seda kohta pidasin ma oluliseks selle pärast, et kunagine Hiiumaa ja Saaremaa vaheline praam oli sama nimega. Vårdöst ei oskand ma midagi oodata, polnud isegi eelnevalt väga uurinud selle kohta. Teatsin vaid seda, et põhisaare ja Vårdö vahel peaks olema mingi trossi süsteem mille abil saab ühelt saarelt teisele. Hommikul rattaga sõites suutsin ka kohata kahte hirve, kellest ma kahjuks pilti ei saanud, sest ennem suutsid ära joosta. Esimesed suuremad peatused tegin Bomarsundi lähedal kus asus kunagine Vene tsaari poolt ehitatud kindluse kompleks. Erinevaid kaitsetorne ja kindluse varemeid oli mitmes kohas. Oluliseks pidin nende kohtade külastamist, kohaliku ajalooga tutvumiseks. Nii mõnegi kindluse torni juurest olu imeline vaade merele ja ümbritsevatele väikestele saartele. Enne põhi kindlustuse juurde jõudmist külastasin ajaloo muuseumi mis mulle väga meeldis, sest perenaine oli väga lahke ja abivalmis kõike rääkima ja näitama. Sisse astudes palus ta mul kohe maha istuda ja vaadata lühikest filmi Bomarsundi kindluse kohta. Muuseumis oli mitmeid makette sellest, milline kindlus oleks pidanud välja nägema kui tsaar oleks suutnud kõik oma unistused täide viia. Edasi liikusin põhi kindluse juurde millest olid ainult üksikud varemed alles. Et saada aimdust kui suure rajatisega tegu oli, siis otsustasin, et kirjutan siia ka väikese lühitutvustuse. Põhi kindlus oli 290 meetrit pikk ovaalne hoone mis oli võimeline majutama 2500 inimest. Kindlusel oli 12 torni. Ehitamist alustati 1832. aastal. Kokku oli 162 ruumi kuhu oli võimalik paigutada kahurid. Tubade aknad olid valmistatud sobivalt kahurite paigaldamiseks. Samas lähedal asus ka väike Bomarsundi muuseum kus oli näitus Bomarsundilt leitud esemete kohta. Natuke sõitsin ringi ka Prästöl ning lugesin tahvlite pealt kohaliku ajalugu. Edasi liikusingi Vårdöle millele saamiseks tuli kasutada trosside abil töötavat praami. Praam oli tasuta. Esimese peatusena tegin Vårdöl söögipausi, et nälga peletada ja võtta aeg natuke maha. Esialgu otsustasin liikuda põhja poole ning tutvuda sealse oluga. Esimeseks vaatamisväärsuseks oli koolimuuseum. Muuseum oli vana koolimaja mis ehitati Viktor Janssoni poolt 1887. aastal. Kool oli avatud nii tüdrukutele kui ka poistele. Õppida said ainult rikkamate perede lapsed, sest õppikud tuli ise muretseda. Kooli saamiseks pidi oskama lugeda. Õpiti rootsi keelt, matemaatikat, erinevaid teadusi, geograafiat, ajalugu ja religiooni. Õpilased pidid ka kooli eest hoolt kandma, nagu näiteks puid tuppa tassima ja tuld tegema. Õpilased pidid oma toidu ise vamistama. Peamine lõuna oli piim ja võileivad. Muuseum töötas koolina kuni 1991. aastani. Edasi liikusin Sandösse kus kaardi järgi asus kohvik. Tegemist oli majakohvikuga kus omanikud ise elasid. Õue oli uskumatult ilus ja taimede rohke. Kahjuks polnud aga turismi hooaeg veel alganud ja kohvik oli kinni. Aeg oli liikuda lõuna poole kus nautisin huvitavaid teid ja vaateid. Väga meeldis mulle Grundsundas asuv kohvik kus peremees pakkus kohe kohaliku pannkooki ja kohvi. Peremehega rääkides selgus, et tegemist on endise meremehega kes oskas väga palju erinevaid keele. Ta oli ka väga osav puidutöös mida oli näha tema poolt tehtud ja müüdavast käsitööst. Kokku rääkis üle poole tunni rahulikult istudes, pannkooki süües ja juttu rääkides. Oligi käes aeg kui hakkasin tagasi liikuma. Kahjuks polnud mul aimu mis kell praamid liiguvad ning otsustasingi lihtsalt sadamasse liikuda ja vaadata. Õnneks liikusid praamid ka graafiku väliselt, sest muidu oleksin ma pidanud ootama umbes kaks tundi. Taaskord pidi sõitma küllaltki pikalt. Kahjuks oli tee peale jääv fotograafia muuseum suletud ning liikusin edasi Kastelhomi, kus asus Kastelholmi loss ja vabaõhu muuseum. Nii loss kui ka vabaõhu muuseum olid küllaltki huvitavad ning peatusin küllaltki kauaks. Vaikselt tundsin ka väsimust, sest ilm oli küllaltki tuuline ning kilomeetreid oli üsnagi palju kogunenud. Kastelholmi loss on ainuke keskajal ehitatud loss Ahvenamaal. Lossi ehitust alustati 1380. aastal Rootsi kuninga poolt. Lossi on mitmeid kordi restaureeritud. Vabaõhu muuseum ehitati 1920. aastal. Muusumi jaoks toodi üle kogu Ahvenamaa erinevaid talu hooneid. Peagi olin tagasi Godbys. Tegin väikse puhkuse ja poe külastuse ning hakkasin liikuma Mariehamni poole, sest Raini ja Helen olid juba seal kandis telkimis kohta otsima. Mariehamni jõudes sain teada, et nad olid veel edasi Lemlandi poole liikunud. Lõplikuks telkimis kohaks sai Önningeby lähedal asuva kanali äär. Kohale jõudes oli teisi väga hea näha. Olin ju näinud selliseid kohti mis teised ei näinud (olen ikka kohati mõtetes eputis küll). Õhtul püüdsime kala ning saime kätte nii mõnedki ahvenad, särjed ja kilud. Igati korda läinud päev.
6. päev ~40 km
Hommikul ärgates olid jalad natuke kanged eelnevast päevast. Käisin veel Mariehamnis, et osta mõned suveniirid, sest kartsin, et järgmine päev ei pruugi turismiinfo punkt lahti olla. Tagasi telkimis kohta jõudes tegin veel väikese kalapüügi ja asusimegi teele. Oli tunda, et teised olid eelneval päeval vähe sõitnud, sest jaksu oli kõvasti rohkem kui paar päeva tagasi. Söderbys kohalikus poes käies ostsin poolteist liitrit vett mille hinda poest mitte kusagilt ei leidnud ning juba põhi ostuks saanud lagritsa jäätise. Kassas summat nähes tuli välja, et vesi maksis üle nelja euro. Vett juues lausa tundsid raha maitset. Lumparlandi liikudes jäi tee peale mitmeid huvitavaid kohti kus saaks ööbida. Päeva jooksul külastasime kohaliku sadamat kust sai ihaldatud Kökarile aga see kord jäi sinna minek ära. Lumparlandis käisime kohalikus tee äärses kohvikus kus puhkasime natuke ning hakkasime juba varakult laagri platsi otsima. Ööbimis koha leidsime Klemetsbys. Ööbisime kohalikus väikses paadisadamas kus oli ka väike grillahi ja küttepuud mida kohalik rahvas lubas kasutada. Püüdsime sadama kailt kala ning samas küpsetasime eelneval päeval püütud kala ning poest ostetud vorstikesi.
7. päev ~30 km
Hommikul veel väike kala püük ning oligi käes viimane päev. Tuligi alustada väntamist Mariehamni. Peatusi valisime vastavalt sellele, et saaks kala püüda või poes käia. Palju oli lihtsalt tuima sõitu, sest kõik oli juba eelnevalt nähtud. Mariehamni jõudsime üsnagi vara. Taas võtsime koha sisse rannas kus esimene päev põhimõtteliselt alustasime. Kindel plaan oli poes käia ja osta kohaliku Taffeli krõpsu. Pärast pikka pausi liikusime Pommerni juurde ning sõime seal ja viitsime lihtsalt aega. Kahju oli lahkuda aga iga reis saab ükskord läbi. Viskasime veel reisisadama kai pealt lanti ja vaatasime kuidas meie laev kord saabub. Oligi käes kurb tõde tuli astuda laevale ja alustada sõitu Eestisse.
Väga tahaksin tänada Rainit ja Helenit kes sellise reisi üldse välja pakkusid. Tore oli teiega reisida. Hetkel jään juba ootama järgmist suve kui on plaan vallutada Turu saarestik mille jaoks on ilmselt nii mõnigi päev rohkem vaja.
No comments:
Post a Comment