1. päev Tamsalu - Emumägi ~60 km
Hommikul veel viimane jalgratta ja asjade kontroll, et kõik oleks olemas ja korras ning edasi liikusin Tartu rongijaama. Rongis sai veel viimased hetked magatud ning peagi saabusingi Tamsallu. Tamsalus registratuurist retke infot saades ei leitud üles minu nime maksmise kohta. Tekkis mõnus ärevus tunne, sest oma arust olin kõik ilusasti ära maksnud. Umbes viie minuti möödudes siiski öeldi, et kõik on korras. Veel viimased valmistumised ja oote tunnid ja aeg oli sadulasse asuda. Esimesse peatuspaika sõites mõtlesin, et võtan ühtede inimeste tuulde mille peale sain sõimata, et noortel inimestel ei ole viisakas vana inimeste tuules sõitta. Peast käis kohe mõte läbi, et see retk pole nüüd küll hästi hakkand, et eriti torisevad inimesed kohal. Selline mõte aga peagi kadus. Esimeseks peatuspaigaks oli muuseum mille nime ma kahjuks ei mäleta, kuid seal valmistati huvitavaid küpsiseid ja leiba mida sai isegi proovitud ja kaasa ostetud. Esimesed pingutused ja puhkused tehtud, oli aeg edasi liikuda. Jalad olid juba lahti sõidetud ning tuju järjest paranes. Peagi oligi käes Ebavere hiiemägi, kus oli aia küljes erinevaid vene suuski. Nii mõnegi suus kohta võis öelda, et endalgi on maakodus sellised veel olemas. Hiiemäel ringi jalutades ja jalgu sirutades nägin selle aasta esimest rästikut kes põgenes koheselt peitu. Piia jaoks oli see elu esimene rästik keda ta eales näinud. Vao tornlinnus oli väga omamoodi koht. Tornis olid kitsad käigud ja küllaltki palju ruume, tekkis tunne nagu oleks torn seest suurem kui väljast. Ei läinudki kaua kui jõudsime Kiltsi mõisa, mis oli ka lõuna paigaks. Toidud olid siiski ostmiseks liiga kallid ning otsustasin pigem nautida mõisa ning selle parki mis olid väga ilusad ja huvitavad. Lõunale järgnesid minu jaoks päeva meeldejäävaimad kohad: Kalakasvatus ja Äntu järved. Kalakasvatuses oli lisaks kaladele ka hüljes kes pidevalt pea veest väljas inimesi uudistas ja nautis oma publikut. Tee Äntu järvede äärde oli kitsas metsarajake täis looduskauneid vaateid. Olen alati olnud metsaradade nautleja nii jala kui ka rattaga. See tee oli täpselt midagi minu jaoks. Julgemad inimesed käisid ka ühes järves ujumas. Mina kui külma vett pelgav inimene jättis selle siiski vahele. Äntu järvede juures kaarti vaadates tuli tõdeda, et ongi pool päeva marsruudist läbitud. Päeva teisel poolel oli vaatamisväärsusi vähem. Hetkeks peatusime kohalikus külapoes ning Rakke lubjatehase juures. Emumäele üles sõitmine oli korralik mägironimine juba kaugelt vaatasid ja mõtlesid, et see saab küll jube olema, aga ülesse ikkagi sain. Emumäel panime laagriplatsil telgi püsti, sõime ja avastasime ümbrust. Emumäe tipus oleva teeraja äärde oli püstitatud mitmeid huvitavaid kujusid. Teerada viis välja Emumäe torni juurde millest avanes vaade Eestimaa loodusele. Hiljem veel ringi jalutades otsustasime Piiaga üle vaadata laagri platsile lähedal oleva püstkoja. Püstkojas oli ahjuküte ja magamis lavatsid. Seda nähes oli selge, et siia me ööbima jäämegi, sest ahju alla tuld tehes hakkas kohe soe ja mõnus olla.
2. päev Emumägi - Pariisi ~80km
Ees ootas retke pikim sõit. Pikalt oli lihtsalt sõitmist ja vaatamisväärsusi vähem kui eelneval päeval. Hetkeks peatusime kohaliku käsitöömeistri õue juures mis oli täis huvitavaid puust kujusid igale fantaasiale. Esimese suurema peatuse tegin Simuna ümbruses kus vaatlesin kohaliku meteoriidikraatrit mis oli küllaltki väike. Simuna lähistel otsustasin teha ka väikese jalgsimatka mõõda Pedja jõe kallast alustades jõe lättest. Mõni aeg jalgsi matkand avastasin, et enam kaugemale kuiva jalaga ei saa ning otsustasin läbi jõe kõndida. Vesi oli õnneks madal, umbes põlve kõrguseni, aga vägagi külm. Liikudes Simunast välja jäi koheselt tee äärde kuulsa Struve meridiaanikaare otspunkt, mis on minule kui geodeesia üliõpilasele väga oluline külastada. Taas ootas ees üle 15 km sõitu. Peagi muutus asfalttee poriseks, ära sõidetud ja umbes seitsme kilomeetriseks sirgeks kruusateeks. Sõit sellel teel oli küllaltki kurnav ja väsitav. Jõudes metsa sees asuvasse Rohu raketibaasi oli Piia niivõrd väsinud, et kauaks me seal peatuda ei soovinud. Ega seal muidugi väga palju vaadata polnudki ainult vanad tühjad angaarid. Raketibaasist lõuna kohta oli umbes 6 km. Lõuna kohaks oli Eipri kus räägiti kunagisest fosforiidisõjast. Eipris võtsin päikest ja tegin kerge uinaku, et väsimus ei kipuks peale. Sõites Lasila mõisa poole saime vihma saju osaliseks ning peagi hakkasin tundma kuidas tagumik muutub kangeks ja väsimus hakkab peale tulema. Natuke puhates, kuivades ja motiveerides, et enam palju polegi jäänud varsti jälle laagriplatsil läks olemine paremaks ja muutusin entusiastlikumaks. Ka Piia hakkas jälle tasapisi toibuma väsimusest ja muutus rõõmsamaks. Peagi oligi käes laagripaik, kus nautisin Kukerpillide kontserti, mõnusat olemist ja seda väsimusest tekkivat surinat lihastes.
3. päev Pariisi - Tamsalu ~40 km
Käes oligi viimane päev. Parima algusega päev, sest teekond liikus mõõda künka tippu kitsal metsarajal. Mõned kilomeetrid sõitnud sai istuda pingile ja lõdvestunult kuulata Jaan Tätte kontserti. Tätte oli hea nagu alati. Kolmas päev oli minu jaoks sõida ja naudi loodust päev. Millegi pärast sel päeval ma nautisin kogu ümbritsevad maastiku ja järvi mis tee äärde jäid. Peatusi oli taaskord vähe. Külastasin kahte mõisat millest ühe nime ma kahjuks ei mäleta aga teine oli Porkuni mõis. Kogu Porkuni mõisa kompleks oli väga huvitav, eriti torn, kus sai üles minna nii mõõda laiemat treppi ja mõõda kitsamat kivisse raiutud treppi. Samuti avas torni tipust hea vaade. Mõni kilomeeter veel ja sõit oligi läbi. Külastasime veel kohaliku laata ja ostsin suhkruvatti mida polnud ei teagi mis ajast saanud. Üle kümne aasta oli küll vist viimasest korrast möödas. Oligi kogu see üritus läbi nagu ikka oli lõpus jube kahju, et nii vara lõppema pidi. Algas teekond rongi peale, et tagasi Tartusse sõita. Mõnisada meetrit enne raudteejaama oli mul seljakoti lukk lahti tulnud ja nii kukkuski mu fotokas koos 18-250 mm Sigma objektiiviga sõidu pealt vastu asfalti. Õnneks jäi fotokas terveks aga objektiiv leidis oma kurva otsa.
No comments:
Post a Comment